Stuudios on Urmas Paet: Kolmteist riiki Euroopas panustavad kaitsekulutustesse liiga vähe

Ukrainale olulise abipaketi heakskiitmine Ameerika Ühendriikde poolt seisis peaaegu pool aastat, peamiselt seepärast, et seal käib sisepoliitiline võitlus. „Muidugi on see otseses seoses novembris toimuvate presidendivalimistega,“ selgitab Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet. „Et kampaania kestab kuni novembrini, siis kuuleme kindlasti reljeefseid seisukohti nii Euroopa kui ka Ukraina küsimustes veelgi.“

Paet on seda meelt, et Donald Trumpi väljaütlemised Euroopa ja Euroopa julgeoleku ning Ameerika ja Euroopa julgeoleku koostöö osas on olnud päris vastuolulised, aga kõik ei ole kindlasti vale, mida ta räägib. Näiteks see, et Euroopa peab ise oma julgeolekusse rohkem panustama ja riigid oma kaitsekulutusi Euroopas suurendama. Euroopa peab ise omalt poolt ka järjest rohkem abi Ukrainale juurde andma ja lõpetama sellekohased vaidlused.

„15 aastat on räägitud, et NATO riikidel tuleks kaitsekuludesse panustada vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust. Ometi oleme praegu ikka olukorras, kus umbes kolmteist riiki Euroopas ei panusta 2%,“ tõdeb Paet.

Hiina mõjuvõim on praegu sellises staatuses, kuhu see riik tegelikult ongi tahtnud jõuda. Maailmas on üle 190 riigi, neist 132 jaoks on kõige olulisem majandus- ja kaubanduspartner Hiina – see kirjeldab seisu maailmas. Hiina on kindlasti oma tiibu ajanud järjest rohkem laiali.

„Fakt on ju seegi, et tegelikult on Hiina ja Venemaa pannud seljad vastamisi – kaks autoritaarset režiimi, kellele ei sobi muu elukorraldus ja kes tahaksid tegelikult seda maailmas muuta,“ väidab Paet. Kõige ebaõigem asi, mida praegu Euroopa teha saaks, on see kui olla Hiina suhtes naiivne. Minevikus on seda ette tulnud näiteks Venemaa suhtes.

Euroopa Liit on jätkuvalt väga populaarne, umbes kümmekond riiki tahaksid kohe Euroopa Liiduga ühineda, aga mure on selles, et Euroopa Liiduga liitumiseks on teatud tingimused, nn Kopenhaageni kriteeriumid ja need on päris karmid. Mida rutem õnnestuks nendel soovijatel riikidel Euroopa Liitu pääseda, seda vähem oleks nendel suurtel autoritaarsetel režiimidel Euroopas ruumi tegutseda. „Mida suurem ja mida laiem liit oleks, seda turvalisem kõigile,“ rõhutab väliskomisjoni aseesimees.

Euroopa Liit peaks ka ise muutuma. Kui praegu on 27 liikmel juba raske otsuseid teha, aga kui riike on veel rohkem, võib otsustusprotsess üldse takerduda. Seepärast on muudatused vajalikud.